Ask me anything
Recent Responses
-
-
-
Right.
-
Yes. I do.
-
Can't be mad. Meil kõigil on omad tungid. Tunge ignoreerida ei ole eriti tarmukas. Ja enamjaolt mulle meeldivad inimesed. Ka juhuslikud inimesed. Nemad on ka inimesed.
-
Mul on suured jalad. Tõsiselt suured jalad. Ma olen bigfoot. Ja pehmed näojooned. Ja keset nägu natukene liiga suur nina. Kui ma naeratan, siis ei teki põselohke. Vaatamata pehmetele näojoontele, on mul enamjaolt väga kuri nägu. Eriti siis, kui ma mõtlen. Mul on väga kõrge laup(ma ei ole madalalaubaline, ehhee). Ja rohkem mulle ei meeldi see küsimus.
-
Jah. On. On olnud. Mul on see tung kõikide inimeste puhul. Mind ilgelt huvitavad inimeste motiivid erinevates situatsioonides. Või üldse. Võhivõõra inimese hingeellu on teinekord palju kergem tungida, ta justkui laseb sind kaugemale, kui mõni väga lähedalseisev isik. Ja kui sa ikka ei tunne selle inimese sisemaailma, siis tundub kõik huvitavam. Uuem. Inspireerivam. Minu jaoks. Mingit otsest eredat mälestust sellega seoses ei tule mul meelde. No käisin ükskord üksinda ühel suveüritusel ja tutvusin seal ühe indiviidiga. Tegemist oli nii huvitava inimtüübiga, et ma pidin temast tüki saama. Aga juba siis teadsin, et ilmselt ei puutu ma selle inimesega enam eluski kokku. Kuigi Eesti on väike. Aga me ei ole siiamaani kohtunud.
-
No paratamatult me elame tarbijaühiskonnas, eks. Mulle tundub, et isegi ilma eriti nutika nutitelefonita pole mind peaaegu nagu olemas. Mäletan neid aegu, kui mul oli vaja vilkuvaid tosse ja kõige ilusamaid barbiesid ja sealjuures ka kõige lahedamat telefoni. Sest enamjaolt kippusid asjad ikka nii olema, et mida lahedamad asjad mul olid, seda rohkem sõpru mul oli. Või kui ma kunagi sain PlayStationi, siis olin ma ikka eriti popp vana. Aga nüüd ma räägin minevikust. Suhtun sellesse siiski ükskõikselt. Mina ise ei loo oma identiteeti läbi tarbimise. Mind eriti ei huvita, mida teised inimesed arvavad sellest, kuidas ma riides käin, mida ma kannan ja mida ma ei kanna. Samas tihtipeale läheb kõik see värk üle piiri. Valgusin laiali. Ma lugesin seda küsimust eile õhtul enne magaminekut, mõtlesin et ei jaksa veel vastata, siis muidugi kena mõni aeg harutasin mõttelõnga sellel teemal.
-
Tead. Just sellel tänasel päeval, tunnil, minutil ja isegi sekundil, tunnen ma, et ma ei tunne tõmmet kuskile. Milline lause. Anarhistid. Hipid. Oleksin ma vaid 60ndatel Ameerikas elanud. Aga noh, ma olen igatpidi valel ajal sündinud. Osad uuema aja subkultuurid tunduvad enamjaolt veidrad. Minu jaoks vähemalt.
-
Üks imelik värk. Teater on minu jaoks peaaegu et maailma parim koht. Ausalt. Käin ka RLNNT's(kus on muide maailma toredaimad inimesed). No teater on minu jaoks lihtsalt niii ehe asi, et ma ei teagi kuidas seda värki rohkem kommenteerida.
-
Ma ei ole enam nii sinisilmne, kui varem.
-
Yes, sometimes, yes. And seems that today i will stay awake all night too.
-
-
Google Chrome.
-
-
No. It sucks by the way.
-
Yes. And I am not very good at keeping them.
-
I didn't eat last night. Or hmmm... porrusalat!
-
Fuck this shit. Just smile.
-
-
-
Kardaan’s Bio
You're doing it wrong.
